21. märtsi hommikul, kui öösel kalendri järgi oli kätte jõudnud kevad, otsustasime Naksitralli rühma lastega minna matkale, et öelda ka omalt poolt kevadele „tere“. Võttes kaasa oma soovid kevadele ning pihustipudeli, mille sees oli veega lahjendatud kollane näpuvärv, asusime teele. Mida metsas selle pudeliga teha, see jäi lastele saladuseks. Metsa jõudes, leidsime tee pealt suure käbi. Esitades küsimusi ja mõistatusi käbi kohta, jõudsid lapsed järeldusele, et seda käbijuppi tahab kindlasti närida orav. Aga ainult ühest käbist ei pruugi kõikidele oravatele piisata ning lapsed tahtsid veel käbisid juurde korjata. Kokku korjatud käbid pandi ühte hunnikusse, siis oraval neid kergem leida. Kui oravate toidulaud sai rikkalikult kaetud, kuulasime linnulaulu, kevadist tuule kohinat. Siis laulsime rühma laulu (tutvustamaks ennast kevadele) ja laulu „Juba linnukesed“ ning tantsisime „Kes aias“, et siis ikka kevad teab, et teda väga oodatakse. Edasi asusime kirjutama tervitust kevadele ning iga laps joonistas veel päikese ja sosistas oma soovi kevadele.
Meie, Naksitrallid, soovime kõikidele: PÄIKSELIST KEVADET!!!
loo autor: Reet, Vambola lasteaia õpetaja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar