KAUNEID PÜHI

Ettevõtlikkus Krõlli moodi

Kogu vahva tegevus sai algtõuke kevadisest Ida-Viru Ettevõtluskeskuse SA koolitusest “Ettevõtlik kool,” milles osales kaks  meie maja õpetajat ning juhtkond. Enamus kuuldust oli meile tuttav ja juba aastaid ka lasteaias rakenduv, aga seal oli see kenasti pakitud ettevõtlikkuse raamidesse ja kogu tegevusele antud uus väljund.

 

Krõllis on heategevuslikud jõululaadad toimunud juba palju aastaid, need on olnud väga populaarsed vanemate ja laste seas, ka vilistlaste ning kogukonnagi hulgas. Jõululaada sissetulekut on alati kasutatud õuevahendite uuendamiseks, õueala korrastamiseks. Seekord otsustasime teha veidi teisiti – anda suurem roll ja vastutus rühmadesse- vanematele ja lastele ning korraldada üks vahva Kadrilaat, millest saadavat tulu kasutaks iga rühm oma tarbeks. Idee käisime välja õppeaasta esimeses hoolekogus septembri algul. Ega meie mõtet just suure hurraaga vastu ei võetud, oldi päris tagasihoidlikud. Mõisteti, et kõik tuleb ise organiseerida, koordineerida, läbirääkimisi pidada, ette valmistada ja ka läbi viia. Kui esimene kohmetus möödas, siis hakkasid juba ideed tulema ja asi tundus vanematele juba päris põnev. Rühmakoosolekutel rääkis hoolekogu esindaja plaanitust rühma vanematele ja laata hakkas planeerima juba kogu maja. Rühmades otsiti võimalusi, pakuti erinevaid ideid, jagati kohustused, moodustus korraldajate tuumik.

20. novembril korraldasidki lapsevanemad koostöös laste ja personaliga meeldejääva heategevusliku Kadrilaada.  Kogu alumine korrus  oli muudetud äripinnaks, kus käis usin kauplemine ja ostmine. Võimalus oli proovida õnne loteriis, lasta teha näomaalingut, istuda hubastes kohvikutes, kaubelda käsitöö ja hoidistega, tingida teise ringi väljamüügil. Saalis toimus tordioksjon, Pokude kohvikus korraldati külastajatele teadmiste kontroll kadripäeva tegemiste ja kommete kohta. Koos vanematega kauplesid müügipunktides ja kohvikutes lapsed. Suuremad oskasid kauba hindu kokku arvutada ja isegi raha tagasi anda. Hästi oli vanematel organiseeritud töögraafikud lettide taga, sest kellelgi ei jäänud laadal käimata ega ka oma ostud tegemata. Väga tragid ja üllatavalt julged olid Pokude poisid, kes kandikuga mööda maja ringi käisid ja vanemaid laste värvitud väikesi päkapikke laadalike hüüetega ostma meelitasid. Sära oli silmis nii kauplejatel kui ostjatel ja sagimist jätkus pea paariks tunniks. Koju mindi väga heade emotsioonidega ja rahuloluga suurepäraselt õnnestunud laadast. Lapsed said väärt kogemuse koos vanematega millegi nimel vaeva näha ja aru saada, et raha tuleb teenida tööga, ei saa seda lihtsalt niisama  seinast. Ehk hakkab keegi praegustest krõllidest tulevikus just kogetu tõukel kodulinnaski hubast kohvikut või kauplust pidama - mine tea.

 Iga rühm koos vanematega otsustab nüüd ise, milleks teenitut kulutada - kas kevadiseks väljasõiduks, meisterdamisvahendite muretsemiseks, aasta lõpetamiseks või mõne toreda tegevuse rahastamiseks. Nüüd oleme taas ühe kogemuse võrra rikkamad ja tundub, et ka kõik koos hoopis ettevõtlikumad.

 

Viljandi Lasteaed Krõll õpetaja Renate Hunt

 

Sipsikud sõidavad lehmadele külla

Koduloomade ja lemmikloomade nädalal oleme vaadelnud pilte igasugustest põnevatest loomadest; korranud koduloomade rahvapäraseid nimetusi ning tuletanud meelde, kuidas nimetatakse erinevate loomade poegi ja palju muud.

Hobust olid päriselt näinud kõik Karlssoni lasteaia Sipsiku rühma lapsed, aga lehmadega olid juba teised lood. Niisiis, milline lehm päris elus välja näeb ja kuidas jõuab piim meie toidulauale? Poest? Seda läksimegi 20. novembril uurima Päri külas asuvasse farmi. 

Päri farmis võttis meid vastu sõbralik peremees koos oma pojaga. Esimesena me tutvusime Šoti lihaveistega, kes olid aasta läbi väljas. Nad elasid karjas: lehmad, pullid ja vasikad kõik üheskoos. Mägiveiseid karjatati ATV ja koeraga. 

Šoti mägiveis

Lapsed imetlesid loomi ja üllatus-üllatus – nende väljaheiteid. Need suured kakahunnikud äratasid lastes meeletut imetlust ja imestust. Ette rutates võib öelda, et üks poiss märkis isegi, et õppekäigust meeldisid talle kõige rohkem mägiveiste kakahunnikud. Nad polnud mitte kunagi midagi sellist enne näinud.

Peagi oli aeg siseneda lauta, mis polnud tavaline laut, vaid robotlaut. Väljas ukse kõrval asetses meeletult suur mahuti, kuhu voolas lüpstud piim ja kust piimaautod piima kätte said. Lauda eesruumides asus väike kontoriruum ja piimamahuti üks osa koos automaatikaga (suurem osa mahutist asus väljas) ning kompressorid, mille abil töötas lüpsimasin. Kindlasti asus seal veel üht-teist olulist, mis meil kahe silma vahele jäi.

Kui astusime lauta sisse, hoidsid paljud lapsed nina kinni, sest kõikjal hõljus meile harjumatu silolõhn. Iseäraliku lõhnaga harjus kiiresti ning peagi ei pidanudki enam ninast kinni hoidma. Esimesena vaatasid meile laudas vastu hiiglaslikud pead ja silmad. Oi seda imetlust! – lehmad on nii suured! Kui palju neid on? Kui ilusad silmad! Oi, vaata, isane lehm! Miks sellel lehmal sarvi ei ole? Vaata kui suur udar! Miks lehmal rõngas ninas on? Kus on lehmade talled? Kas siin sigu ka elab?

Lehmad ja lapsed

Peremees andis kõigile laste küsimustele rahuliku ja asjaliku vastuse. Laste näoilmed rääkisid rohkemgi kui sõnad. 

Tundus, et laudas olid lehmadel kõik mugavused ning tänapäeva lehmad on viisakad ja oskavad käituda. Nimelt oli neil sügamiseks-kammimiseks masin, mida nad ise vajadusel kasutasid. Isegi sõnniku eemaldamiseks oli masin, mida nad nii rahumeeli talusid. Mis põhiline, automaatlüpsimasina juures oli lehmadest viisakas järjekord. Lehmad soovisid täiesti vabatahtlikult end lüpsta lasta. Tõesõna!  

Sügamisrull

Vaatlesime, kuidas töötab lüpsimasin. See loeb lehma kiipi ja arvutist on näha, millise numbriga lehm on lüpsil. Masin pesi lehma udara puhtaks, lüpsis kiiresti ning pärast lehma lahkumist desinfitseeris lüpsikoha ja võiski siseneda uus lehm. Nii see piim tuleb. Tõsi küll, lehmade söök – silo – on meile harjumatu lõhnaga, aga me ei tea, kuidas meie toidu lõhn lehmadele meeldiks. 

Ei saa märkimata jätta, et laudas olid ka vasikad, kes said kiiresti laste lemmikuteks.

Me oleme väga tänulikud Päri farmi peremehele, kes meid nii soojalt ja sõbralikult vastu võttis ning tutvustas veiseid ning seda, kuidas lehmad annavad meile oma piima. Enne bussi peale minekut jäi meil pisut aega. Nõnda külastasime ka Päri lasteaeda, kus meid samuti toredasti vastu võeti ning saime pisut nende õuealal mängida. Kodulasteaeda jõudnuna olime väsinud ja silolõhnalised, kuid rahul ja õnnelikud, sest päev oli õpetlik ning põnev! 

Päri lasteaia mänguväljakul

Silt lauda seinal

Lasteaed Karlssoni Sipsiku rühma õpetajad:
Marika Pukk ja Kaja Paul

Fotod: Marika Pukk

PIDUKONVERENTS

Suuremalt saab kutset lugeda  siit

Peole, peole tuleb iga mees... kõige tähtsam kõige ees!

Pidukonverents 
"10 aastat MTÜ Viljandimaa Tervist Edendavad Lasteaiad"
8. jaanuar 2015 
Viljandi Sakala kultuurikeskus

Registreeru siit (22.detsembrini 2014 või senikaua kuni kohti on): 

http://www.terviseedendamine.ee/ avaneval lehel klõpsa TORDILE

Lisainfo: Elo Paap 

+372 5185 907

http://www.terviseedendamine.ee/

ÕPIRING 4

Nüüd on siis tehtud! :) Ja võime kindlad olla, et idee ja teostus toimivad, meil on igaühel midagi- mõni väärtuslik oskus, mida on hea teistega jagada.

Neli õpiringi on saanud teoks! Puhas rõõm ja head sõnad osalejatelt on veel meeles kaikumas. Tänud kõikidele, kes julgelt soovisid enda kogemusi jagada ning suurim tänu headele osalejatele. Olite mõistvad ja väga toetavad. 

Tagasisides kirjutasid osalejad järgmist:

Hästi mõnus ettevõtmine ja hea idee. Hea võimalus päeva rikastada ja rutiinist väljuda. Nii põnev, et meie endi seas on väga huvitavaid inimesi, kel on põnevaid hobisid.

Ootan järgmisi õpitubasid, paljudel on oma hobid, mida võiks jagada ka teistega...

Uuel aastal plaanib MTÜ Viljandimaa TEL järgmised neli õpiringi ning ikka kogemuste jagamine, juba täna saab end registreerida ÕPIRINGI tegijaks!

Kohtumisteni,

Kersti Puusild

MTÜ Viljandimaa TEL

Esimesed MENTORID

Selle õppeaasta „Avatud uste päev“ on nüüd minevik. Oli osavõtjate rohke pärastlõuna. Meeldiva vastuvõtu oli korraldanud lasteaed Karlssoni pererahvas ja kokkade küpsetised maitsesid mõnusasti. Lasteaia direktor Mare Paavel ja õppejuht Monika Kümnik tervitasid kenasti kõiki kohaletulnuid ning kutsusid soovijaid päeva lõpetamise järel lasteaia ruumidesse ringkäigule.

Peale Viljandimaa lasteaedade tervisedenduse koordinaatori- Kersti juttu Viljandimaa lasteaedade tervisedendusest ja võrgustikutööst, tutvustas MTÜ Viljandimaa TEL juhatuse liige Katrin Larm mentorprogrammi "Sõber lasteaed". Ja seejärel oli eriti pidulik hetk esimeste lepingu sõlmijatega: LASTEAED KARLSSON on mentoriks JAAGU LASTEAED-PÕHIKOOLILE ja

MÄNGUPESA LASTEAED on mentoriks UUSNA LASTEAIALE. 

SUUREPÄRANE JA AJALOOLINE HETK! 

Kõik TEL võrgustiku lasteaiad, kes vähegi arvavad, et nemad on valmis olema MENTORIKS saavad enda huvi üles näidata, registreerides end sellel lingil:

https://docs.google.com/forms/d/1EOc-IDWPCjZKQxOFGTptTgG7drOSHUPWl2c82rkxf44/viewform

Pärastlõunane aeg Karlssonite juures oli tõesti informatiivne ja kogemustest pungil.

Esitati mitmeid erinevaid HÄID PRAKTIKAID, just neid, mis oma lasteaias on hästi õnnestunud ja kui keegi veel nii ei ole teinud, siis võib proovida järgi teha :)

Kaja Saar, Karksi-Nuia lasteaiast jagas mõtteid teemal "RÕÕMUPALLID". Lasteaed Krõllist rääkisid Urve Roots ja Renate Hunt teemal "RÕÕM ON OLLA!",Abja Lasteaiast oli kohal ja rääkis Aita Uuk teemal PEREPÄEVAD. Laine Randoja, Mängupesa Lasteaiast teema oli SÕIMEÕPETAJATE KOOSTÖÖ MÄNGUPESAS ja Tiia Kadalipp jagas kogemusi Männimäe Lasteaia "PEREPÄEV-ORIENTEERUMISÕHTU" teemal. 

Tänud kõikidele esinejatele!

Lisaks on võimalik kõikidel osalejatel nädala jooksul anda tagasisidet toimunud sündmuse kohta.

Vastuste andmise link: https://docs.google.com/forms/d/1c_bFTd-EQbTMtrlnEChtKJIZ0a-qVkaJHrZUT1PkVN4/viewform?embedded=true"

Loo kirjutas kokku 

Kersti Puusild

Viljandimaa lasteaedade tervisedenduse koordinaator

MTÜ Viljandimaa TEL, juhatuse liige

"Avatud uste päev"

Head leivaõnne meile kõigile!

Kas teie teate, mis tööd teevad traktoristid? Künnavad põldu, seda küll… aga mida veel? Ega meiegi siin Midrimaal enne leivanädala mängupidu väga täpselt teadnud, aga siis saime teada. Ikka läbi lapsesuu.

Lugu ise on selline, et põlvepikkuse traditsioonina on lõppeb meie lasteaias leivanädal mängupeoga – üks pidu noorematele ja teine veidike vanematele lastele. Ega siin muud reeglipära olegi - kes peo korraldab, see sisu otsustab. Sellel aastal läks toredalt, et nii suuremad kui ka väiksemad mängisid läbi leiva teekonna põllult lauale.

Väiksemad said Signe ja Anneli eestvedamisel matkida tegevusi vilja külvamisest, lõikamisest, veskitiibadest, sõtkumise ja rullimiseni välja.

Vanemad lapsed said eelnevalt ülesande/teate ka: „Teie olete M. Kesamaa loost „Keda kiite leiva eest“ traktoristid, kombainerid, autojuhid vms“ ning rühmadel oli võimalus ülesanne oma nägemuse abil ette valmistada.

Küllap Pille ja Kaja olid sel nädalal  lasteaias leivalõhna tundnud ning nüüd käisid otsimas „meest, keda kiita leiva eest“. Traktoristid ja agronoom tutvustasid oma tegevust tantsuliselt, kombainerid olid luulelised, autojuhil oli kastitäis viljateri, millega tuli kuivatisse sõita.  Mölder oli oma veskitiivad juba tööle pannud ning pagaritel (küllap suurest töörõõmust) oli lauluviis suul.
 

Kuna teatavasti „töö kardab leiba söönud mehi“, siis kõiki osalejaid (nii vanemaid kui nooremaid) ootas valge kitli ja mütsiga pagar, kellel oli juba küpsetatud ja pakendatud maitsev kõhutäide ootamas.  

Kui nüüd aga alguse juurde tagasi jõuda, siis traktoristid lisaks kõigele muule  „ajavad naisi taga“. Ja võib juhtuda, et tänapäeva mees vastab küsimusele: "Kas sul kodus soni on?" niimoodi: "Mul kodus Sony ei ole, aga on üks Ericsson".

Köögist teati rääkida, et vähemasti nelja rühma lapsed võtsid leivateo ette – kuid nagu selgub Aino kommentaarist, küpsetas nii mõnigi oma rühmas oleva väikese ahjuga: „Leivalõhna oli kindlasti. Ka meie tegime leiba. Taigna tegime rühmas koos lastega, aga küpsetada lasime köögis. Kurvastusega peab nentima, et ei küpsenud kõige paremini, keskelt jäi veidike nätskeks, kuid lapsed sõid ja kiitsid – ikkagi enda tehtud leib. Saime maitsta ka Pääsusilma leiba, mille nad küpsetasid rühmas oma väikeses ahjus ja oli väga hästi välja tulnud. Meie rühma lapsedki said seda maitsta ja kiitsid õhtul vanematele, et saime Pääsusilma leiba ja see oli nagu poeleib ja nii hea.“

Pakutaks poes ka leiba, mis maitseb kui kodus tehtu – läheks ostaks isegi ;)

Internetiavarustest on kättesaadav ka trükis Leib terast toiduni - ilus vaadata ja tore lugeda.

Viive Villems
õpetaja Viljandi lasteaias Midrimaa