kolmapäev, 21. jaanuar 2015

8. jaanuar 2015

Kaheksandal jaanuaril Eestis ja maailmas toimunu kohta annab ülevaate näiteks Sakala arhiiv, kuid on miskit, mis leheveergudele ei jõua ja ei peagi seda tegema, sest on "omadele" kordades  olulisem kui kõrvaltvaataja aimata võiks.

Selle aasta kaheksandal päeval tähistas MTÜ Viljandimaa Tervist Edendavad Lasteaiad oma kümnendat sünnipäeva piduliku konverentsiga Sakala keskuses. Eelnevas postituses andis Kersti  kena ülevaate toimunust, külalistest, tegemistest. Et aga tegu oli konverentsiga, kus oli põhjust pastakas ja paber käepärast hoida (mitte seetõttu, et oleks väga igav olnud, vaid seetõttu, et oli, mida meelde jätta ja sõpradega jagada). Siin on minu meelevaldne ja kõverpeegelduv ülevaade - suur tänu esinejatele, kes andsid võimaluse üles märkida ja edasi mõelda!

Vabatahtliku tervitusest jäi kõlama ikka fraas "Et oleks tore!" - kuidas saakski teisiti. Eks see sissejuhatus andiski päevale meeleolu ja kõla kätte.

Maavanema sõnavõtt oli reibas ja heatahtlik, pani muigama ja käsi kokku lööma. Vahepeal oli tunne, et pärast iga väljaütlemist võiks hüüda "Hurraa!". Aga "Mitu Mallet ja Üllet käib tänases lasteaias?" Ehkki on ju kuulda olnud nimesi nagu Helmi, Päike, Linda, Ruudi, siis 5-6aastase Ülle ja Mallega pole veel kokku puutunud. Küllap jõuab. Et miks Ülle ja Malle? Sest nende hool ja tegevus oli meie maavanemale lasteiaks.
 
Aga asisematest asjadest ka - maavanema ülesanne on kanda hoolt siseturvalisuse eest, mille väljundiks on arusaam, et iga inimene on väärtus. Terve inimene on veel suurem väärtus. Kuidas siis saaks väärtustada - ikka läbi igapäevaste lihtsate asjade. a) Kanda helkurit ja kanda hoolt selle eest, et lähedaste riiete küljes oleks helkur. b) Et igas kodus oleks töökorras suitsuandur. Või parem kaks. c) Vesi on tervise allikas - iga päev juua vett! d) Ja lõpuks väike liikumisminut koos hingamisega - seisa kahel jalal ja liiguta oma ülakeha (üks õlg liigub ette, teine taha ja vastupidi) - juba ongi hea algus tehtud. Terve olla on lihtsam kui terveks saada.

Linnapea tervituskõnest jäi minu jaoks kõlama tore fraas "motivatsiooniprotseduur" - ka tema rääkis oma kogemustest ja oma lapsepõlvest. Pärimust ka, sest juba vanal ajal teati rääkida, et "Tore on, tore jääb, tore olema peab!"  - vot siis - ühingu kümme aastat on alles sissejuhatuse alguse alguse lõpp... või miskit.

Maavalitsuse terviseedendaja tuli toreda ümbriku ja veel toredama lüümikuesitlusega, milles väljendas oma tänu lapsevanemana ja ametnikuna - südamlik, sisukas, lihtne ja ülevaatlik ettekanne.

Tervise edendamise spetsialisti ettekanne oli põhjalik, teaduslik ja huvitav, andes ülevaate ajaloost ja viimastest uuringutest. Et miks siis mitte tervislikud lasteaiad vaid tervist edendavad lasteaiad? Kuna sõna "tervislik" on midagi, mis on valmis, lõplik, kuid "edendav" - selles on viide arengule, protsessile. Ja oluline on tegutseda süsteemselt, eesmärgipäraselt.  Ega see niisama lihtne polegi - seetõttu on hea, kui keegi hoiab pilku peal, teeb kokkuvõtteid ja ülevaateid.

Koordinaator tegi ülevaate 10 aastase "tibu" tegemistest. Pesad said kaitstud, nüüd tuleb edasi minna. Edasi minnakse käsikäes - uue logo tutvustus, millel suure käe sees on väike käsi. Aga kiitmisest ja tunnustamisest ka mõneti isiklikust vaatepunktist. Esmalt: see fraas "Nii tihti kui võimalik ja nii palju kui kadedus lubab" on üks äraütlemata hea fraas (autor M. Kümnik) - kiitus! Teisalt - ikka tuleb avalikult kiita - see on selline suunav "motivatsiooniprotseduur"  ;)

Konverentsil oli hulk toredaid ettevõtmisi ja ülevaateid igapäevastest erilistest tegevustest. Näiteks, et meie kodulinnas toimuvad saapaheite ametlikud võistlused - seda on huvitav teada. Ja et planeerimine on kordi lihtsam, kui on kokku lepitud aasta teema või märksõna, mille vaimus toimetada. (Mulle näib, et lihtsam on seda aabitsatõde unustada kui meeles pidada sel hetkel, kui planeerimise planeerimist planeeritakse - konkreetsete tegevuste jures on see teave loomulikum, planeerimise juures vajalik.) Ning: oskame me näha võimalusi, ümbritsevat keskkonda uue pilguga? Tore oli osa saada loovast, rõõmsast, säravast ja mõnusalt lihtsast liikumisprogrammist - liikumine võib olla väga spetsiifiline, ometi on seal sellist, mis on east sõltumatu ja kõikidele kättesaadav. Rääkimata teadmisest, et väike vigur, hea nali ja riimirida aitab meelt erksana hoida, mis leidis sel päeval korduvalt võimaluse praktikaks saada.

Loodetavasti me leiame uusi uksi, mida avada ja avatuna hoida ning oskame mõningaid ka vaikselt sulgeda.

Head uut kümnendit!




Kommentaare ei ole: