„Et oleks tore!”

„Väikesest õhku visatud idée pojukesest saab kõik alguse...” ja sinna tuleb juurde ja juurde...”

Nii see on!

Kogu lugu sai alguse TEL suvekoolis, kus kogunevad kokku tublid, tegusad ja ettevõtlikud lasteaednikud. Mina, kes taaskord fotografeerisin liikusin siia sinna. Sirle ja Merike arutasid, et teeks koos ühe ettevõtmise ja kogemata jäi mulle see kõrvu. Nagu ma olen, tegin koheselt ettepankeku ka osaleda selles huvitavas ettevõtmises. Naised olid nõus ja nii me otsustasimegi, et kui sügisel tööle lähme paneme kindlad plaanid paika ja teeme ära.

Nii see siis juhtus, et 19. septembri hommikul sõitis Mesimummu lasteaia juurde buss. 4-5 aastased lapsed Õiemesila rühmast koos mesilase, oina, jänese ja põrsaga astusid bussi, et võtta suund Midrimaa poole. Seal juba ootasid neid teised samaealised lapsed Kullerkupu rühmast koos notsu, karu ja hiirega.

Nüüd oli buss sõiduks loomi ja lapsi täis ning võiski võtta suuna Ramsi lasteaia poole. Oh seda elevust, sest mis täpselt seal ees ootab ei teadnud lapsed aga täpselt veel loomadki. Tarukese lasteaia juures ootasid meid rebane, jänes, kass, koer koos Sajajalgsete rühma lastega. Kui saime ennast bussist välja pakitud tervitasid meid loomad, kes kutsusid kõiki staadionile.

Ühistantsimine viis selleni, et loomad tegid ettepaneku sportida. Jänes küll proovis sportimisest kõrvale vingerdada tuues põhjuseks, et maal on hea olla värske õhk ja tahaks lihtsalt olla, kuid seekord see läbi ei läinud. Otsus tehtud, et teeme üheskoos sporti. Karu ettepanekul ja rebase eestvedamisel loositi välja iga rühma alguspunkt. Korraga tuli staadionile saata kuuskümmend 4-5 aastast last nii, et välja ei tuleks paras puder ja kapsad. Signaal see andis märku, et nüüd tuleb hakata kõigil tegutsema.

Sead suundusid saapaviskele, jänes ja koer olid abiks täpsusvisete juures, karu ja oinas sehkendasid teatejookus, rebane ja jänes abistasid lapsi takistusraja juures. Seega käis tõeline tegutsemine ja mängimine, et ikka oleks lõbus ja võidaks sport 😃

Saladuslikult oli metsavana laotanud loomade sabad künakale. Nüüd said lapsed olla loomad ja ühisliikumismäng võis alata. Oi-oi kui tore oli vaadata, kuidas kõik sebisid ringi ajades sabasi taga nii kuis jaksasid.

Tore, kuid iga pidu saab kord otsa. Lõppes see mõnusa ühistantsuga koos loomade ja lastega. Seekord oli vaatamist ka Ramsi kohalikul rahval. Mäetäis tantsivaid loomi on juba vaatamisväärsus omaette. Lastele preemiaks kotitäis õunu, diplom ja uhke karikas, mis jäävad meenutama seda päeva pikaks ajaks.

Tore oli kohata vanu sõpru ja saada uusi, kuid peamine ET MEIL OLEKS TORE! Ja seda see ettevõtmine oligi.

Suur tänu Sirle Sillaots ja Merike Rannala, et teie mõttest sai teoks lahe üritus.

Tänan aktiivseid eestvedajaid, osalejaid ja fotograafe:

Ramsi Tarukese lasteaiast – Laana, Eve ja Marleen.

Mesimummu lasteiaist – Silvi, Kertu, Lea, Karit.

Midrimaa lasteiast – Katrin, Urve, Annika, Margit.

Inga Jürgens Midrimaa lasteaiaõpetaja.

Päikesekiire sügisene spordipäev

23.09-30.09. 2018 toimus kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides Euroopa spordinädal. Viljandi valla lasteaia "Päikesekiir" lapsed ja täiskasvanud Pärilt, Pärstist ja Puiatust said 25. septembril kokku Puiatu staadionil, et üheskoos sportimise, mängimise ning sügisilma nautimisega tähistada samuti seda spordinädalat. Liikumisõpetaja Aune koos oma abilistega oli läbi mõelnud ja ette valmistanud laste eale sobivad liikumistegevused.

Kõige nooremad said koos õpetajatega liikuda metsarajal, kus kontrollpunktides sai proovida täpsusviset, püüda hüpata harki ja kokku, painutades leida üles oma varbad, teha plaksu nii pea kohal, selja taga kui ka kõverdatud jala all. Lisaks sai veel teha kükitamisharjutusi, käteringe, marsisamme ning kõndimisele vahelduseks võis ka ühel jalal seista, joosta ühe koha peal ning proovida oma painduvust.

3-4-aastased said veel enne, kui liiguti metsarajale, harjutada staadionil tasakaalukõndi, kaugushüpet ning 20-meetri jooksu. Kõige vanemad lapsed said aga oma jalgadega jooksusammul üle mõõta ja võrrelda, et kui pikk on 60 meetrit ja kui kaua peab jooksma, et läbida 300 meetrit.

Kõige lõpus, veel enne kui jõuti metsarajalt tagasi staadionile, said kõik osalejad teha endale ühe pika pai – alustades peast, varvasteni välja.

Staadionil ootas kõiki väike õunaamps, mis kosutas keha. Hinge ja positiivse enesehinnangu jaoks pandi osalejatele kaela kuldne medal – ja võib arvata, et selle medali kuldne sära ei lase ka mälestusel tuhmuda.

Liikumisrõõmu kõigile!

Viive 

ÕPIRINGID ALUSTAVAD !!!!