kolmapäev, 30. november 2011

Krõllid imelises loodusmaailmas


Aasta lõpuni on jäänud veel loetud päevad ning on aeg teha väikene tagasivaade sündmusterohkele sügisperioodile. Mida kõike see endas peitis.
Krõlli lasteaed Viljandimaal on viimastel aastatel võtnud prioriteediks loodusõpetuses looduse tundmaõppimise. Meie lasteaed alustas vaatluste ja loodusretkedega juba 2005.aastal ning see traditsioon on kestnud tänase päevani. Viis aastat järjest oleme kirjutanud ja läbi viinud erinevaid projekte, mis on saanud Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt ka rahastatud. 2011 aasta projekt kannab pealkirja „Õpime loodusest,“ mille raames korraldatakse lastele, lastevanematele ja õpetajatele erinevaid üritusi, valmivad mitmed loodusteemalised õppevahendid ning luuakse lasteaia õuealale õppe- ja mängurada.
10.septembril toimuski Krõlli lasteaia lastele ja nende vanematele väljasõit Pokumaale. Pokukotta jõudes oli näha, et meid juba oodati. Peale pikka bussisõitu ja väikest sirutust asuti suurepäraste giidide seltsis uurima Pokumaa imelist maailma. Päev algas matkamänguraja läbimisega, kus ühiselt otsiti loodusest erinevaid seoseid nagu näiteks sipelgate kaarsilda, kaelkirjakut, kivist vaala, lahendati erinevaid ülesandeid ning otsiti postkastidest õigeid vastuseid. Rajal õpiti lähemalt tundma Pokumaale iseloomulikke taimi, puid ja seeni.
Lastele ja lastevanematele tutvustati lähemalt ka Edgar Valterit, kelle loodustunnetus oli väga sügav. Autor on öelnud: „Toho-tonti, kas seda loodust on ikka vaja õppida. Lihtsalt vaatad ja ongi vaadatud! Imelihtne, eks ole?“ Läbi programmi „Kuidas õppida vaatlema?“ õpetati, kuidas näha seoseid suurte ja väikeste asjade vahel ning kuidas seda ka lastepäraselt kirjeldada-joonistada. Suure ja väikesed loodusesõbrad said teada, et midagi vahendada, selleks peab hästi tundma mitte ainult vahendatavat – siis loodust –, vaid ka seda, kellele vahendatakse. Loodus on parim mänguruum, kus kogeda ja katsuda kõike ehtsat.
Peale matkamänguraja läbimist oli võimalus külastada Pokukoda, kus sai näha Edgar Valteri originaalillustratsioone ja õlimaale, autoriraamatute peategelasi põnevalt eksponeerituna ning fotosid Edgar Valterist ja pokudest eri aastaaegadel. Lapsed ja lapsevanemad uurisid lähemalt pokude hingeelu, uudistasid originaalset sisekujundust ja huvitavaid sisustusdetaile.
Peale matkamist, nähtut ja kuuldut, korraldati väike puhkepaus koos piknikuga. Söök ja jook maitses metsaõhus eriti hästi.
11.oktoobril toimus aga teine väljasõit Heimtalisse, kus lapsed ja õpetajad said osaleda sealsete juhendajatega õppeprogrammis „Loodus meie ümber.”
Enne loodusrajale minekut toimus tutvumine nimemängu abil, arutati ühiselt läbi looduses käitumise reeglid ning anti ülesanne, et õpperajal olles tuleb kaasa korjata võimalikult erinevaid taimi, lehti, sammalt vms. Ei olnud siis enam pikka juttu midagi ja suunduti metsarajale.
Matkarajal oli igal sammul midagi huvitavat – erineva kujuga puud, kännud, seened, käbid jne. Koos imetleti sügise värve puudel ja põõsastel. Vaadeldes ja uurides õpiti ümbritsevat keskkonda ja toodi välja selle iseloomustamiseks sobivaid omadussõnu. Matka muutis lõbusaks nii erinevad muistendid puude ja taimede kohta, kui ka mõistatuste esitamine.
Programmi käigus õppisid lapsed erinevate meelte abil elus ja eluta looduse avastamist, märkama loodust enda ümber, mõistma erinevaid seoseid looduses, mõistma looduse mõju iseendale, mõistma oma tegevuse mõju loodusele ning tegutsema loodusele kahju tegemata
Märkamatult jõutigi istumisplatsile, kus oli aeg moonakotist välja otsida kaasavõetud kehakinnitus. Loomulikult värskes õhus maitses kõik suurepäraselt. Peale väikest puhkepausi jätkati teekonda matkaraja lõppu, kus toimus puukettast ja kaasakorjatud taimedest kaelaehete ja meenete valmistamine. Olime küll väsinud, kuid veetnud väga toreda päeva ning olime palju näinud ja uusi teadmisi juurde saanud.
Toetudes pedagoog Johannes Käisile (2004) võib öelda, et parim vahend ja keskkond lapse arenguks on loodus. Looduse tundmine ja tema elu mõistmine kujundab lapses hoolivat suhtumist ümbritsevasse maailma.
Giidide ja juhendajate eestvedamisel ning läbi huvitavate tegevuste, vaatluste, uurimiste jõudis loodus nii lapsele kui ka täiskasvanule lähemale, muutes nad hoolivamaks ümbruse suhtes. Õpetades lastele loodusest seoseid leidma, õpivad nad tulevikus vaatlema meid ümbritsevat keskkonda terasemalt ning seda rohkem ka austama. Ma leian, et loodus on meile ja lastele suur õpetaja, kelle poole võib alati pöörduda, et arendada enda tunnetuslikku külge, mõista maailma, leida seoseid, süvendada rühmaruumis õpitut ning harjutada keskkonna- ja loodushoiu praktilisi võtteid. Loodus oma imetlusväärse mitmekesisusega omab põhjatuid tunnetuslikke ja kasvatuslikke võimalusi.
Rõõmu ja rahulolu sellest ettevõtmisest said kindlasti nii lapsed lapsevanemad kui ka õpetajad. Viljandi lasteaed Krõlli väikesed ja suured loodusesõbrad tänavad Pokumaa töökat kollektiivi ja toredaid juhendajaid Heimtalis nii vahvate, meeldejäävate ja õpetlike ürituste eest.
Järgmine suurem ettevõtmine on „Taimede, puude ning objektide õppe- ja mänguraja” loomine Krõlli lasteaia õuealale. Meeldivate kohtumisteni ja õpime loodusest!

Artikli autor: Riina Heinpõld