Teisipäev, 20. november 2012

„Oskan ennast ise aidata“

Mõned päevad pärast päästjatega kohtumist oli Pokudel külas Merit Laan Punasest Ristist, kes õpetas meie poisse ja tüdrukuid vajadusel ennast ja ka kaaslast tervisehäda korral aitama.

Saime teada, mida teha ninaverejooksu peatamiseks, kuidas puhastada ja plaasterdada väikest haava või marrastust, kuidas haava siduda. Mõnele tundus, et sidet on ülearu palju ja ei oskagi seda kõike väikese jala ümber ära mahutada, aga “haavad” said uskumatu osavusega seotud. Nuusutasime ja määrisime endale peale putukahammustust leevendavat salvi ja saime teada, et põletuse korral on vaja kindlasti haige koht maha jahutada.

Rääkisime ka tõsisematest hädadest, mil on vaja aga arsti poole pöörduda või kutsuda kohale kiirabi. Siinkohal oli paljudel võimalus oma kogemustest jutustada ja näidata teistele oma haigetsaanud kohta või isegi armi.

Kõik lapsed said Punaselt Ristilt uurimiseks eakohast kirjandust, mida kodus koos vanematega uurida ja järgmise aastaks taskukalendri.

Tänuks tarkuste jagamise ja huvitavate praktiliste tegevuste eest kuulis Merit Laan meilt palju tänusõnu ja Maria kinkis kogu rühma poolt endavalmistatud Pokuga meene.

Õhtulgi veel olid poisid- tüdrukud plaasterdatud (aga uskumatult terved), sest oli ju vaja ka emmele - issile näidata, et enda aitamisega saadakse ise ka hakkama.

Viljandi Lasteaed Krõll vanempedagoog Renate Hunt






„Mehised mehed Pokudel külas“

Kas sina tead, kuidas tulekahju korral käituda, kuhu ja kuidas helistada, olla ja jääda rahulikuks ja mida ette võtta?

Krõlli lasteaia Poku rühma tüdrukud ja poisid teavad seda nüüd täpselt, sest meile käis teadmisi jagamas Viljandi Päästeameti 4. vahtkond.

Päästja Alain rääkis kodus tekkida võivatest ohtudest: põlevast küünlast, kaminast, ahjust ja muust lahtise tule koldest, tikkudest ja nendega ümberkäimisest, järelvalveta jäetud töötavatest kodumasinatest ja lärmama hakkavast suitsuandurist. Õppisime, kuidas helistada ohu korral numbrile 112- kuidas juhtunut kirjeldada, mida edasi teha. Saime ise olla nii helistajad kui dispetšerid, kes kõne vastu võtsid. Lapsed said päästjalt kiita, sest räägiti rahulikult, konkreetselt ja teati hästi oma kodust- või lasteaia aadressi.

Tegevuse ajal kuulsime saatjast ka tõelist väljakutset (keegi oli jäänud ukse taha ja ei pääsenud tuppa). Osa vahtkonnast läks abivajajat aitama, Alain aga jäi meile teadmisi jagama.

Proovisime, kuidas suitsuses ruumis roomates liikuda, uudistasime hingamismaski ja õhuballoone ning saime ise läbi maski hingamist proovida.

Mängisime läbi ka hädaolukorra, kus legendi kohaselt suitsuandur hakkas kiledalt undama, ruum täitus kiirelt musta tossuga ja me pidime nii kiiresti kui võimalik ruumist välja saama. Laskusime kõik käpuli ja otsisime saalist üsna rahulikult väljapääsu - päästja Alain ees ja meie järel. Koridoris helistas Anete numbrile 112 ja andis teada, mis on juhtunud, ütles meie aadressi ja et kõik said saalist turvaliselt välja.

Seejärel panime end riidesse ja läksime õue autot uudistama, sest kogu vahtkond oli väljakutselt tagasi jõudnud. Meile näidati suures masinas peidusolevat varustust - voolikuid, otsikuid, igasuguseid riistu ja tehnikat, mida päästmisel vaja võib minna. Üks pikk voolik rulliti lahti ja Reimo imiteeris tule kustutamist ja jugade juhtimist nagu tõeline tuletõrjuja (päriselt me vett raiskama ei hakanud). Kui olime rühma oma vahtkondadeks jaganud, saime ka kõik väikese sõidu tõelises päästeautos vilkurite ja törtsukese sireeniga teha.

Kõigil meil oli asjalik ja tore õppepäev ning lahkudes kinkisime vahtkonnale lasteaia meene, lubasime kogetu meelde jätta ja lehvitasime päästjatele veel pikalt järele.

Tõelised mehed need 4. vahtkonna päästjad (ja muide ka väga meeldivad).

Viljandi Lasteaed Krõll vanempedagoog Renate Hunt


Reede, 16. november 2012

"Naerata ja see paneb inimesed huvi tundma, millest sa mõtled!"

Võõras: "Mis?"
Oma: "„Avatud uste päev“ Viljandimaa lasteaedadele"
Võõras: "Millal?"
Oma: "14.novembril 2012a."
Võõras: "Kus?"
Oma: "Lasteaed Midrimaa, Tehnika 12 Viljandi"
Võõras: "Miks?"
Oma: "Koos on toredam!"
Võõras: "Käisin ja meenutan."
Oma: "Käisin ja meenutan...

... Midrimaa lasteaia direktori Marika Kissa tervitussõnumist jäi kõlama lihtne ja universaalne tõde: naeratus on inimese visiitkaart. Naeratus on kui kontaktilooja, mis meid hoiab ja kannab üle pingeliste ja keeruliste hetkede. Oluline on märgata inimesi, kellega koos ollakse ja ühiselt vaimset ruumi ja avarust luuakse. Meeles tuleks pidada, et ka vastselt remonditud ruumis on teravaid nurki, mis vajavad jätkuvalt lihvimist ja pehmendamist.

Et päeva teemaks oli välja kuulutatud mürafoor, siis selgitagem müra mõistet.
  • Määrus aastast 2007 (Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord https://www.riigiteataja.ee/akt/12819460 ) defineerib müra kui töötaja tervist kahjustav heli. 
  • Sotsiaalministri määrus (2002, Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid https://www.riigiteataja.ee/akt/163756) toob välja müra kui – inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli.
Peep Tobreluts oli ka konverentsil. Midrimaal täitis tema rolli veetlev Merje Leesmäe Mesimummu lasteaiast, kes jagas oma kogemusi mürafooriga töötamisel. Lisaks andis ta ülevaate sellest, millal algab müra (seaduse ja nõuete järgi) ning luues ja pakkudes kohapeal võimalust mürafoori tööd jälgida. Lasteaia kogemus näitas, et mürafoori lasteaiarühma tuues on esimesel päeval laste eesmärgiks võimalikult palju punast tuld näha ja häiresignaali kuulda. Teisel ja kolmandal päeval on mürafoor lastele abiliseks: aidates oma käitumist ja hääletooni kontrollida ja reguleerida. Seeläbi teadvustatakse oma rolli müra tekitamisel ja ühise keskkonna/ruumi täitmisel erinevate helidega. Neljandal päeval, kui enamasti foori enam rühmaruumis ei ole, vaadatakse tühja kohta, kus foor oli olnud ja tuntakse sellest puudust.
Ühtne tõdemus oli: mürafoor võiks olla/ peab olema lasteaia rühmaruumis vähemalt nädalajagu päevi, siis saab laste teadlikkust ehk ka praktiliselt kogeda.

Koordinaator Kersti Puusild tegi ülevaate võrgustiku eilsest ja homsest päevast, väärtustades tehtut ja innustades kaasa lööma arengukava uuendamisel: „Olge aktiivsed, kõik ettepanekud on oodatud, vastutage ja leidke ka kaasvastutaja, sest koos käimine ja olemine, ideede vahetamine on kõigile vajalik!“ (Puusild 2012). Vahele säutsus ka tervisedenduse peaspetsialist Elo, kes innustas ja julgustas neid, kes veel kahtlevad ja ei suuda otsustada. Ja ikka kirjutage, kui soovite ja plaanite maavalitsuse tervisetuba külastada… ikka kirjutage elo.paap@viljandimaa.ee ... Ja siis saab juba täpsemalt kokku leppida.

Männimäe lasteaia projekti „Looduslähedased eluviisid minevikus ja tänapäeval“ tutvustas projektijuht Marika Järveveer. Täpsemalt on kirjas siin.

Krista Siim rääkis Mängupesa lasteaia sellesügisesest leiva- ja piimanädalast. Loo moraal: kui ei suuda valida, siis tuleb teha kõike, mis meeldib. Laulu, tantsu, õppekäikude, kunstitegevuste, meeleliste kogemuste kaudu said lapsed nii teadmisi kui ka kogesid rõõmu ja edu.
P.S. Võiks leiva peal oli ühine mängupidu, mille erikülaliseks oli proua Lehm, keda rõõmuga lüpsta sai. Elevust kui palju!

Karksi-Nuia lasteaia naised peavad oluliseks isiklikku eeskuju, mis õpetab lapsi, kes omakorda innustavad vanemaid. Ikka selleks, et olla aktiivsed ja liikuvad.
Näiteks jüriöö jooks, kus lisaks sisemisele ilule on oluline ka väline atraktiivsus ja sära – härrasid munakorviga ergutasid ja ootasid rajal daamid koerakestega. (Muuhulgas toodi Kuldne nõel kostüümide eest taas lasteaeda.) Menukaks on osutunud sügisene/kevadine päev, mis on täis hoogsat riisumist ja muid aastaajale vastavaid toimetusi. Sinised esmaspäevad on sealmail võimlemiseks loodud, sealjuures on eeskujuks direktor, kes näitab ette ning kelle järgi joonduda. Lisaks veel tantsud koos ansambliga, matkad, rattamatkad, suusatamine, vastlaliug, sanditamine, ujumine, saun. Ja kõik muu, millest on aimu ja rõõmu vaid asjaosalistel.

Ja kes ei olnud varem Midrimaal käinud või kes soovisid silmailu veel kord nautida ja taaskogeda, neile avanesid sellel õhtupoolikul „minu soovil-havi käsul“ pea-aegu kõik lasteaias olevad uksed.






Osalesid, rõõmustasid, märkasid ning teksti koostasid Inga Jürgens ja Viive Villems.


Neljapäev, 8. november 2012

Avatud uste päev 2012

„Avatud uste päev“ Viljandimaa lasteaedadele  
14.novembril 2012a. 
kell 13.00-16.00 
Koht: Lasteaed Midrimaa, Tehnika 12 Viljandi

MTÜ Viljandimaa TEL, Midrimaa lasteaed ja Viljandi Maavalitsuse Tervisetuba ootavad kõiki Viljandimaa lasteaia töötajaid Midrimaale „Avatud uste päevale“!

Päevaplaan:
12.30 – 13.00 Saabumine
13.00 – 14.15
  • Tervitus,  Lasteaed Midrimaa direktor Marika Kissa
  • TEL võrgustiku areng Viljandimaal: Kersti Puusild
  • Mürafoor: Peep Tobreluts
14.15 – 14.30 Paus
14.30 – 16.00 Hea praktika näited TEL võrgustiku lasteaedadelt

Peale seda võimalus soovijatel Midrimaal maja külastada

Avatud uste päevale osalemiseks palume registreeruda 06.novembriks, aadressil:
 (Copy allolev link ja sulle avaneb registreerimise leht)


 Meeldivate kohtumisteni!
ET OLEKS TORE!

Kersti Puusild                                    Elo Paap
Viljandimaa Lasteaedade                    Viljandi Maavalitsuse
tervisedenduse koordinaator             Tervisedendaja
kersti.puusild@mail.ee

Pühapäev, 4. november 2012

Arengukava uuendamine

08. novembril saab kokku tegus töörühm Saarepeedi matkamajas. Toimub Viljandimaa TEL võrgustiku arengukoolitus ja võrgustiku uue arengukava koostamine. Tegevust juhib Viljandi Maavalitsuse Tervisedendaja Elo Paap.