Reede, 16. november 2012

"Naerata ja see paneb inimesed huvi tundma, millest sa mõtled!"

Võõras: "Mis?"
Oma: "„Avatud uste päev“ Viljandimaa lasteaedadele"
Võõras: "Millal?"
Oma: "14.novembril 2012a."
Võõras: "Kus?"
Oma: "Lasteaed Midrimaa, Tehnika 12 Viljandi"
Võõras: "Miks?"
Oma: "Koos on toredam!"
Võõras: "Käisin ja meenutan."
Oma: "Käisin ja meenutan...

... Midrimaa lasteaia direktori Marika Kissa tervitussõnumist jäi kõlama lihtne ja universaalne tõde: naeratus on inimese visiitkaart. Naeratus on kui kontaktilooja, mis meid hoiab ja kannab üle pingeliste ja keeruliste hetkede. Oluline on märgata inimesi, kellega koos ollakse ja ühiselt vaimset ruumi ja avarust luuakse. Meeles tuleks pidada, et ka vastselt remonditud ruumis on teravaid nurki, mis vajavad jätkuvalt lihvimist ja pehmendamist.

Et päeva teemaks oli välja kuulutatud mürafoor, siis selgitagem müra mõistet.
  • Määrus aastast 2007 (Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord https://www.riigiteataja.ee/akt/12819460 ) defineerib müra kui töötaja tervist kahjustav heli. 
  • Sotsiaalministri määrus (2002, Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid https://www.riigiteataja.ee/akt/163756) toob välja müra kui – inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli.
Peep Tobreluts oli ka konverentsil. Midrimaal täitis tema rolli veetlev Merje Leesmäe Mesimummu lasteaiast, kes jagas oma kogemusi mürafooriga töötamisel. Lisaks andis ta ülevaate sellest, millal algab müra (seaduse ja nõuete järgi) ning luues ja pakkudes kohapeal võimalust mürafoori tööd jälgida. Lasteaia kogemus näitas, et mürafoori lasteaiarühma tuues on esimesel päeval laste eesmärgiks võimalikult palju punast tuld näha ja häiresignaali kuulda. Teisel ja kolmandal päeval on mürafoor lastele abiliseks: aidates oma käitumist ja hääletooni kontrollida ja reguleerida. Seeläbi teadvustatakse oma rolli müra tekitamisel ja ühise keskkonna/ruumi täitmisel erinevate helidega. Neljandal päeval, kui enamasti foori enam rühmaruumis ei ole, vaadatakse tühja kohta, kus foor oli olnud ja tuntakse sellest puudust.
Ühtne tõdemus oli: mürafoor võiks olla/ peab olema lasteaia rühmaruumis vähemalt nädalajagu päevi, siis saab laste teadlikkust ehk ka praktiliselt kogeda.

Koordinaator Kersti Puusild tegi ülevaate võrgustiku eilsest ja homsest päevast, väärtustades tehtut ja innustades kaasa lööma arengukava uuendamisel: „Olge aktiivsed, kõik ettepanekud on oodatud, vastutage ja leidke ka kaasvastutaja, sest koos käimine ja olemine, ideede vahetamine on kõigile vajalik!“ (Puusild 2012). Vahele säutsus ka tervisedenduse peaspetsialist Elo, kes innustas ja julgustas neid, kes veel kahtlevad ja ei suuda otsustada. Ja ikka kirjutage, kui soovite ja plaanite maavalitsuse tervisetuba külastada… ikka kirjutage elo.paap@viljandimaa.ee ... Ja siis saab juba täpsemalt kokku leppida.

Männimäe lasteaia projekti „Looduslähedased eluviisid minevikus ja tänapäeval“ tutvustas projektijuht Marika Järveveer. Täpsemalt on kirjas siin.

Krista Siim rääkis Mängupesa lasteaia sellesügisesest leiva- ja piimanädalast. Loo moraal: kui ei suuda valida, siis tuleb teha kõike, mis meeldib. Laulu, tantsu, õppekäikude, kunstitegevuste, meeleliste kogemuste kaudu said lapsed nii teadmisi kui ka kogesid rõõmu ja edu.
P.S. Võiks leiva peal oli ühine mängupidu, mille erikülaliseks oli proua Lehm, keda rõõmuga lüpsta sai. Elevust kui palju!

Karksi-Nuia lasteaia naised peavad oluliseks isiklikku eeskuju, mis õpetab lapsi, kes omakorda innustavad vanemaid. Ikka selleks, et olla aktiivsed ja liikuvad.
Näiteks jüriöö jooks, kus lisaks sisemisele ilule on oluline ka väline atraktiivsus ja sära – härrasid munakorviga ergutasid ja ootasid rajal daamid koerakestega. (Muuhulgas toodi Kuldne nõel kostüümide eest taas lasteaeda.) Menukaks on osutunud sügisene/kevadine päev, mis on täis hoogsat riisumist ja muid aastaajale vastavaid toimetusi. Sinised esmaspäevad on sealmail võimlemiseks loodud, sealjuures on eeskujuks direktor, kes näitab ette ning kelle järgi joonduda. Lisaks veel tantsud koos ansambliga, matkad, rattamatkad, suusatamine, vastlaliug, sanditamine, ujumine, saun. Ja kõik muu, millest on aimu ja rõõmu vaid asjaosalistel.

Ja kes ei olnud varem Midrimaal käinud või kes soovisid silmailu veel kord nautida ja taaskogeda, neile avanesid sellel õhtupoolikul „minu soovil-havi käsul“ pea-aegu kõik lasteaias olevad uksed.






Osalesid, rõõmustasid, märkasid ning teksti koostasid Inga Jürgens ja Viive Villems.


1 kommentaar:

MTÜ Viljandimaa Tervist Edendavad Lasteaiad ütles ...

Super, super! Väga lahedalt kirjutatud kokkuvõtlik lugu. Kiitus sõnameistritele!