KUULA...
Juba mitmendat aastat olen osalenud lastega Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse poolt väljakuulutatud matkamängul. Korra oleme ka võitnud. Seekordne matkaidee tuli laste ühest lemmiklaulust ja avastustee koolituselt.
5-7a. Sipsiku rühma
matkamäng toimus 14.03.2013.
Eesmärk oli minna õue
kuulama erinevaid hääli ja neid cd-plaadile salvestada. Kaasa sai
võetud vajalikud vahendid - cd-plaadid (papist) ja viltpliiatsid.
Enne õueminekut lastega
ennustasime, milliseid hääli me õues võime kuulda. Pakuti
linnulaulu, tuule-, auto- ja lastehääli.
Sel päeval oli soe ja
päiksepaisteline ilm.
Õues arutlesime, mida on
vaja selleks, et enda ümber olevaid helisid kuulda ning kuidas
kuulata. Arutelu käigus selgus, et kuulamiseks ja kuulmiseks me
vajame siiski kõrvu. Kuidas kuulata - selleks tegin lastega väikese
katse. (Sel päeval lumi krudises, kui peal kõnnid.) Katse esimeses
osas pidid lapsed läbisegi kõndima ja omavahel juttu ajama, teises
osas kõndima edasi ilma juttu ajamata ning kolmandas osas seisma
paigal silmad kinni (selles osas ma tekitasin ka erinevate
vahenditega hääli). Kui hõikasin "SEIS/SILMAD LAHTI"
pidid rääkima, mida nad kuulsid. Mis selgus? Juttu ajades - ei
kuulnud nad suurt midagi peale kaaslaste jutu. Jututa - kuulsid
uuemat häält-lume krudinat. Silmad kinni - kuulsid linnulaulu,
laste hääli, auto mürinat, koputust, nuuskamist, krudinat,
põrinat. Läbi selle katse jõudsid lapsed järeldusele, et väga
vaikselt olles ongi võimalik kuulata paljusid erinevaid helisid enda
ümber.
Edasi mängisime
kuulamismängu, kus igale häälele oli kindel tegevus. Mängu
reegel-keegi ei piilu ehk siis silmad kinni. Kui kuulsid koputust,
siis käed üles; lume krudin, siis käed laiali; kui mingit muud
häält, siis kükita. Mäng vaatamata väikestele eksimustele möödus
päris lõbusalt.
Ja oligi aeg plaadi
kirjutamise/salvestamise käes. Selleks rändasime edasi mänguväljaku
poole. Kõigepealt iga laps otsis omale sobiva koha. Küsisin siis
lastelt, kas iga laps ikka soovib omale omanimelist plaati
erinevatest häältest, mis meie ümber on kuulda. Kõik tahtsid ning
siis küsisid, kus arvuti ja mikrofon on või salvestad telefoniga.
Ma siis seletasin, et täna me ei kasuta selleks üldse arvutit ega
mikrofoni, vaid kahte oma kõrva ning pliiatsit. Kõik, mida kuuled,
salvestad ehk joonistad oma cd-plaadile ja paned oma plaadile ka
nime. Küsisin siis, kas me teeme seda omavahel juttu ajades, siis
tuli ühene vastus - ei. Kui kõik küsimused said vastused, siis
jagasin lastele kätte vajalikud vahendid ning tõsine töö hakkas
pihta. Pärast plaatide valmimist algas plaadi esiesitlus.
Tuppa jõudes vaatasime
läbi oma ennustuste paberi ja täiendasime nimekirja veel mitme
hääle nimetusega.
Lapsed olid väga loovad
ja aktiivsed tegevustes ning loodan, et igaüks noppis endale sellest
päevast midagi olulist.
Matka korraldas ja pani
kirja õpetaja Reet Järveküla
