neljapäev, 25. detsember 2014
neljapäev, 27. november 2014
Ettevõtlikkus Krõlli moodi
Kogu
vahva tegevus sai algtõuke kevadisest Ida-Viru Ettevõtluskeskuse SA koolitusest
“Ettevõtlik kool,” milles osales kaks meie maja õpetajat ning juhtkond. Enamus
kuuldust oli meile tuttav ja juba aastaid ka lasteaias rakenduv, aga seal oli
see kenasti pakitud ettevõtlikkuse raamidesse ja kogu tegevusele antud uus
väljund.
Krõllis
on heategevuslikud jõululaadad toimunud juba palju aastaid, need on olnud väga
populaarsed vanemate ja laste seas, ka vilistlaste ning kogukonnagi hulgas. Jõululaada
sissetulekut on alati kasutatud õuevahendite uuendamiseks, õueala
korrastamiseks. Seekord otsustasime teha veidi teisiti – anda suurem roll ja
vastutus rühmadesse- vanematele ja lastele ning korraldada üks vahva Kadrilaat,
millest saadavat tulu kasutaks iga rühm oma tarbeks. Idee käisime välja
õppeaasta esimeses hoolekogus septembri algul. Ega meie mõtet just suure
hurraaga vastu ei võetud, oldi päris tagasihoidlikud. Mõisteti, et kõik tuleb
ise organiseerida, koordineerida, läbirääkimisi pidada, ette valmistada ja ka
läbi viia. Kui esimene kohmetus möödas, siis hakkasid juba ideed tulema ja asi
tundus vanematele juba päris põnev. Rühmakoosolekutel rääkis hoolekogu esindaja
plaanitust rühma vanematele ja laata hakkas planeerima juba kogu maja. Rühmades
otsiti võimalusi, pakuti erinevaid ideid, jagati kohustused, moodustus
korraldajate tuumik.
20. novembril
korraldasidki lapsevanemad koostöös laste ja personaliga meeldejääva
heategevusliku Kadrilaada. Kogu alumine
korrus oli muudetud äripinnaks, kus käis
usin kauplemine ja ostmine. Võimalus oli proovida õnne loteriis, lasta teha
näomaalingut, istuda hubastes kohvikutes, kaubelda käsitöö ja hoidistega,
tingida teise ringi väljamüügil. Saalis toimus tordioksjon, Pokude kohvikus
korraldati külastajatele teadmiste kontroll kadripäeva tegemiste ja kommete
kohta. Koos vanematega kauplesid müügipunktides ja kohvikutes lapsed. Suuremad
oskasid kauba hindu kokku arvutada ja isegi raha tagasi anda. Hästi oli
vanematel organiseeritud töögraafikud lettide taga, sest kellelgi ei jäänud
laadal käimata ega ka oma ostud tegemata. Väga tragid ja üllatavalt julged olid
Pokude poisid, kes kandikuga mööda maja ringi käisid ja vanemaid laste värvitud
väikesi päkapikke laadalike hüüetega ostma meelitasid. Sära oli silmis nii
kauplejatel kui ostjatel ja sagimist jätkus pea paariks tunniks. Koju mindi
väga heade emotsioonidega ja rahuloluga suurepäraselt õnnestunud laadast.
Lapsed said väärt kogemuse koos vanematega millegi nimel vaeva näha ja aru saada,
et raha tuleb teenida tööga, ei saa seda lihtsalt niisama seinast. Ehk hakkab keegi praegustest
krõllidest tulevikus just kogetu tõukel kodulinnaski hubast kohvikut või
kauplust pidama - mine tea.
Iga rühm koos vanematega otsustab nüüd ise,
milleks teenitut kulutada - kas kevadiseks väljasõiduks, meisterdamisvahendite
muretsemiseks, aasta lõpetamiseks või mõne toreda tegevuse rahastamiseks. Nüüd
oleme taas ühe kogemuse võrra rikkamad ja tundub, et ka kõik koos hoopis
ettevõtlikumad.
Viljandi Lasteaed Krõll õpetaja Renate Hunt
kolmapäev, 26. november 2014
Sipsikud sõidavad lehmadele külla
Koduloomade
ja lemmikloomade nädalal oleme vaadelnud pilte igasugustest
põnevatest loomadest; korranud koduloomade rahvapäraseid nimetusi
ning tuletanud meelde, kuidas nimetatakse erinevate loomade poegi ja
palju muud.
Hobust olid
päriselt näinud kõik Karlssoni lasteaia Sipsiku rühma lapsed, aga
lehmadega olid juba teised lood. Niisiis, milline lehm päris elus
välja näeb ja kuidas jõuab piim meie toidulauale? Poest? Seda
läksimegi 20. novembril uurima Päri külas asuvasse farmi.
Päri farmis
võttis meid vastu sõbralik peremees koos oma pojaga. Esimesena me
tutvusime Šoti lihaveistega, kes olid aasta läbi väljas. Nad
elasid karjas: lehmad, pullid ja vasikad kõik üheskoos.
Mägiveiseid karjatati ATV ja koeraga.
![]() |
Šoti mägiveis |
Lapsed
imetlesid loomi ja üllatus-üllatus – nende väljaheiteid. Need
suured kakahunnikud äratasid lastes meeletut imetlust ja imestust.
Ette rutates võib öelda, et üks poiss märkis isegi, et
õppekäigust meeldisid talle kõige rohkem mägiveiste kakahunnikud.
Nad polnud mitte kunagi midagi sellist enne näinud.
Peagi
oli aeg siseneda lauta, mis polnud tavaline laut, vaid robotlaut.
Väljas ukse kõrval asetses meeletult suur mahuti, kuhu voolas
lüpstud piim ja kust piimaautod piima kätte said. Lauda eesruumides
asus väike kontoriruum ja piimamahuti üks osa koos automaatikaga
(suurem osa mahutist asus väljas) ning kompressorid, mille abil
töötas lüpsimasin. Kindlasti asus seal veel üht-teist olulist,
mis meil kahe silma vahele jäi.
Kui astusime
lauta sisse, hoidsid paljud lapsed nina kinni, sest kõikjal hõljus
meile harjumatu silolõhn. Iseäraliku lõhnaga harjus kiiresti ning
peagi ei pidanudki enam ninast kinni hoidma. Esimesena vaatasid meile
laudas vastu hiiglaslikud pead ja silmad. Oi seda imetlust! –
lehmad on nii suured! Kui palju neid on? Kui ilusad silmad! Oi,
vaata, isane lehm! Miks sellel lehmal sarvi ei ole? Vaata kui suur
udar! Miks lehmal rõngas ninas on? Kus on lehmade talled? Kas siin
sigu ka elab?
![]() |
Lehmad ja lapsed |
Peremees andis kõigile laste küsimustele rahuliku ja asjaliku vastuse. Laste näoilmed rääkisid rohkemgi kui sõnad.
Tundus, et laudas
olid lehmadel kõik mugavused ning tänapäeva lehmad on viisakad ja
oskavad käituda. Nimelt oli neil sügamiseks-kammimiseks masin, mida
nad ise vajadusel kasutasid. Isegi sõnniku eemaldamiseks oli masin,
mida nad nii rahumeeli talusid. Mis põhiline, automaatlüpsimasina
juures oli lehmadest viisakas järjekord. Lehmad soovisid täiesti
vabatahtlikult end lüpsta lasta. Tõesõna!
![]() |
Sügamisrull |
Vaatlesime, kuidas töötab
lüpsimasin. See loeb lehma kiipi ja arvutist on näha, millise
numbriga lehm on lüpsil. Masin pesi lehma udara puhtaks, lüpsis
kiiresti ning pärast lehma lahkumist desinfitseeris lüpsikoha ja
võiski siseneda uus lehm. Nii see piim tuleb. Tõsi küll, lehmade
söök – silo – on meile harjumatu lõhnaga, aga me ei tea,
kuidas meie toidu lõhn lehmadele meeldiks.
Ei
saa märkimata jätta, et laudas olid ka vasikad, kes said kiiresti
laste lemmikuteks.
Me
oleme väga tänulikud Päri farmi peremehele, kes meid nii soojalt
ja sõbralikult vastu võttis ning tutvustas veiseid ning seda,
kuidas lehmad annavad meile oma piima. Enne bussi peale minekut
jäi meil pisut aega. Nõnda külastasime ka Päri lasteaeda, kus
meid samuti toredasti vastu võeti ning saime pisut nende õuealal
mängida. Kodulasteaeda jõudnuna olime väsinud ja silolõhnalised,
kuid rahul ja õnnelikud, sest päev oli õpetlik ning põnev!
![]() | |||||||
Päri lasteaia mänguväljakul |
![]() |
Silt lauda seinal |
Marika Pukk ja Kaja Paul
Fotod: Marika Pukk
pühapäev, 16. november 2014
PIDUKONVERENTS
Suuremalt saab kutset lugeda siit
Peole, peole tuleb iga mees... kõige tähtsam kõige ees!
Pidukonverents
"10 aastat MTÜ Viljandimaa Tervist Edendavad Lasteaiad"
8. jaanuar 2015
Viljandi Sakala kultuurikeskus
"10 aastat MTÜ Viljandimaa Tervist Edendavad Lasteaiad"
8. jaanuar 2015
Viljandi Sakala kultuurikeskus
Registreeru siit (22.detsembrini 2014 või senikaua kuni kohti on):
http://www.terviseedendamine.Lisainfo: Elo Paap
+372 5185 907
reede, 14. november 2014
ÕPIRING 4
Nüüd on siis tehtud! :) Ja võime kindlad olla, et idee ja teostus toimivad, meil on igaühel midagi- mõni väärtuslik oskus, mida on hea teistega jagada.
Neli õpiringi on saanud teoks! Puhas rõõm ja head sõnad osalejatelt on veel meeles kaikumas. Tänud kõikidele, kes julgelt soovisid enda kogemusi jagada ning suurim tänu headele osalejatele. Olite mõistvad ja väga toetavad.
Tagasisides kirjutasid
osalejad järgmist:
Hästi mõnus ettevõtmine ja hea idee.
Hea võimalus päeva rikastada ja rutiinist väljuda. Nii põnev, et meie endi seas
on väga huvitavaid inimesi, kel on põnevaid hobisid.
Ootan järgmisi õpitubasid, paljudel
on oma hobid, mida võiks jagada ka teistega...
Uuel aastal plaanib MTÜ Viljandimaa TEL järgmised neli õpiringi ning ikka kogemuste jagamine, juba täna saab end registreerida ÕPIRINGI tegijaks!
Kohtumisteni,
Kersti Puusild
MTÜ Viljandimaa TEL
esmaspäev, 3. november 2014
Esimesed MENTORID
Selle õppeaasta „Avatud uste päev“ on nüüd minevik. Oli osavõtjate rohke pärastlõuna. Meeldiva vastuvõtu oli korraldanud lasteaed Karlssoni pererahvas ja kokkade küpsetised maitsesid mõnusasti. Lasteaia direktor Mare Paavel ja õppejuht Monika Kümnik tervitasid kenasti kõiki kohaletulnuid ning kutsusid soovijaid päeva lõpetamise järel lasteaia ruumidesse ringkäigule.
Peale Viljandimaa lasteaedade tervisedenduse koordinaatori- Kersti juttu Viljandimaa lasteaedade tervisedendusest ja võrgustikutööst, tutvustas MTÜ Viljandimaa TEL juhatuse liige Katrin Larm mentorprogrammi "Sõber lasteaed". Ja seejärel oli eriti pidulik hetk esimeste lepingu sõlmijatega: LASTEAED KARLSSON on mentoriks JAAGU LASTEAED-PÕHIKOOLILE ja
MÄNGUPESA LASTEAED on mentoriks UUSNA LASTEAIALE.
SUUREPÄRANE JA AJALOOLINE HETK!
Kõik TEL võrgustiku lasteaiad, kes vähegi arvavad, et nemad on valmis olema MENTORIKS saavad enda huvi üles näidata, registreerides end sellel lingil:
Pärastlõunane aeg Karlssonite juures oli tõesti informatiivne ja kogemustest pungil.
Esitati mitmeid erinevaid HÄID PRAKTIKAID, just neid, mis oma lasteaias on hästi õnnestunud ja kui keegi veel nii ei ole teinud, siis võib proovida järgi teha :)
Kaja Saar, Karksi-Nuia lasteaiast jagas mõtteid teemal "RÕÕMUPALLID". Lasteaed Krõllist rääkisid Urve Roots ja Renate Hunt teemal "RÕÕM ON OLLA!",Abja Lasteaiast oli kohal ja rääkis Aita Uuk teemal PEREPÄEVAD. Laine Randoja, Mängupesa Lasteaiast teema oli SÕIMEÕPETAJATE KOOSTÖÖ MÄNGUPESAS ja Tiia Kadalipp jagas kogemusi Männimäe Lasteaia "PEREPÄEV-ORIENTEERUMISÕHTU" teemal.
Tänud
kõikidele esinejatele!
Lisaks on võimalik kõikidel osalejatel nädala jooksul anda tagasisidet toimunud sündmuse kohta.
Vastuste andmise link: https://docs.google.com/forms/d/1c_bFTd-EQbTMtrlnEChtKJIZ0a-qVkaJHrZUT1PkVN4/viewform?embedded=true"
Loo kirjutas kokku
Kersti Puusild
Viljandimaa lasteaedade tervisedenduse koordinaator
MTÜ Viljandimaa TEL, juhatuse liige
esmaspäev, 27. oktoober 2014
Head leivaõnne meile kõigile!
Kas teie teate, mis tööd teevad traktoristid? Künnavad põldu, seda küll… aga mida veel? Ega meiegi siin Midrimaal enne leivanädala mängupidu väga täpselt teadnud, aga siis saime teada. Ikka läbi lapsesuu.
Lugu ise on selline, et põlvepikkuse traditsioonina on lõppeb meie lasteaias leivanädal mängupeoga – üks pidu noorematele ja teine veidike vanematele lastele. Ega siin muud reeglipära olegi - kes peo korraldab, see sisu otsustab. Sellel aastal läks toredalt, et nii suuremad kui ka väiksemad mängisid läbi leiva teekonna põllult lauale.
Väiksemad said Signe ja Anneli eestvedamisel matkida tegevusi vilja külvamisest, lõikamisest, veskitiibadest, sõtkumise ja rullimiseni välja.
Vanemad lapsed said eelnevalt ülesande/teate ka: „Teie olete
M. Kesamaa loost „Keda kiite leiva eest“ traktoristid, kombainerid, autojuhid
vms“ ning rühmadel oli võimalus ülesanne oma nägemuse abil ette valmistada.
Küllap Pille ja Kaja olid sel nädalal lasteaias leivalõhna tundnud ning nüüd käisid
otsimas „meest, keda kiita leiva eest“. Traktoristid ja agronoom tutvustasid
oma tegevust tantsuliselt, kombainerid olid luulelised, autojuhil oli kastitäis
viljateri, millega tuli kuivatisse sõita.
Mölder oli oma veskitiivad juba tööle pannud ning pagaritel (küllap
suurest töörõõmust) oli lauluviis suul.
Kuna teatavasti „töö kardab leiba söönud mehi“, siis kõiki osalejaid (nii vanemaid kui nooremaid)
ootas valge kitli ja mütsiga pagar, kellel oli juba küpsetatud ja pakendatud maitsev
kõhutäide ootamas.
Kui nüüd aga alguse juurde tagasi jõuda, siis traktoristid lisaks kõigele muule „ajavad naisi taga“. Ja võib juhtuda, et tänapäeva mees vastab küsimusele: "Kas sul kodus soni on?" niimoodi: "Mul kodus Sony ei ole, aga on üks Ericsson".
Köögist teati rääkida, et vähemasti nelja rühma lapsed
võtsid leivateo ette – kuid nagu selgub Aino kommentaarist, küpsetas nii mõnigi
oma rühmas oleva väikese ahjuga: „Leivalõhna oli kindlasti. Ka meie tegime
leiba. Taigna tegime rühmas koos lastega, aga küpsetada lasime köögis.
Kurvastusega peab nentima, et ei küpsenud kõige paremini, keskelt jäi veidike
nätskeks, kuid lapsed sõid ja kiitsid – ikkagi enda tehtud leib. Saime maitsta
ka Pääsusilma leiba, mille nad küpsetasid rühmas oma väikeses ahjus ja oli väga
hästi välja tulnud. Meie rühma lapsedki said seda maitsta ja kiitsid õhtul vanematele,
et saime Pääsusilma leiba ja see oli nagu poeleib ja nii hea.“
Pakutaks poes ka
leiba, mis maitseb kui kodus tehtu – läheks ostaks isegi ;)
Internetiavarustest on kättesaadav ka trükis Leib terast toiduni - ilus vaadata ja tore lugeda.
Viive Villems
õpetaja Viljandi lasteaias Midrimaa
Tellimine:
Postitused (Atom)