Esmaspäev, 27. oktoober 2014

Head leivaõnne meile kõigile!


Kas teie teate, mis tööd teevad traktoristid? Künnavad põldu, seda küll… aga mida veel? Ega meiegi siin Midrimaal enne leivanädala mängupidu väga täpselt teadnud, aga siis saime teada. Ikka läbi lapsesuu.

Lugu ise on selline, et põlvepikkuse traditsioonina on lõppeb meie lasteaias leivanädal mängupeoga – üks pidu noorematele ja teine veidike vanematele lastele. Ega siin muud reeglipära olegi - kes peo korraldab, see sisu otsustab. Sellel aastal läks toredalt, et nii suuremad kui ka väiksemad mängisid läbi leiva teekonna põllult lauale.

Väiksemad said Signe ja Anneli eestvedamisel matkida tegevusi vilja külvamisest, lõikamisest, veskitiibadest, sõtkumise ja rullimiseni välja.

Vanemad lapsed said eelnevalt ülesande/teate ka: „Teie olete M. Kesamaa loost „Keda kiite leiva eest“ traktoristid, kombainerid, autojuhid vms“ ning rühmadel oli võimalus ülesanne oma nägemuse abil ette valmistada.

Küllap Pille ja Kaja olid sel nädalal  lasteaias leivalõhna tundnud ning nüüd käisid otsimas „meest, keda kiita leiva eest“. Traktoristid ja agronoom tutvustasid oma tegevust tantsuliselt, kombainerid olid luulelised, autojuhil oli kastitäis viljateri, millega tuli kuivatisse sõita.  Mölder oli oma veskitiivad juba tööle pannud ning pagaritel (küllap suurest töörõõmust) oli lauluviis suul.
 
Kuna teatavasti „töö kardab leiba söönud mehi“, siis kõiki osalejaid (nii vanemaid kui nooremaid) ootas valge kitli ja mütsiga pagar, kellel oli juba küpsetatud ja pakendatud maitsev kõhutäide ootamas.  

Kui nüüd aga alguse juurde tagasi jõuda, siis traktoristid lisaks kõigele muule  „ajavad naisi taga“. Ja võib juhtuda, et tänapäeva mees vastab küsimusele: "Kas sul kodus soni on?" niimoodi: "Mul kodus Sony ei ole, aga on üks Ericsson".

Köögist teati rääkida, et vähemasti nelja rühma lapsed võtsid leivateo ette – kuid nagu selgub Aino kommentaarist, küpsetas nii mõnigi oma rühmas oleva väikese ahjuga: „Leivalõhna oli kindlasti. Ka meie tegime leiba. Taigna tegime rühmas koos lastega, aga küpsetada lasime köögis. Kurvastusega peab nentima, et ei küpsenud kõige paremini, keskelt jäi veidike nätskeks, kuid lapsed sõid ja kiitsid – ikkagi enda tehtud leib. Saime maitsta ka Pääsusilma leiba, mille nad küpsetasid rühmas oma väikeses ahjus ja oli väga hästi välja tulnud. Meie rühma lapsedki said seda maitsta ja kiitsid õhtul vanematele, et saime Pääsusilma leiba ja see oli nagu poeleib ja nii hea.“

Pakutaks poes ka leiba, mis maitseb kui kodus tehtu – läheks ostaks isegi ;)

Internetiavarustest on kättesaadav ka trükis Leib terast toiduni - ilus vaadata ja tore lugeda.



Viive Villems
õpetaja Viljandi lasteaias Midrimaa


Kommentaare ei ole: