Sipsikud metsas ilma poti ja pannita

Foto: M. Pukk

Ühel ilusal sügisesel oktoobrikuu hommikul seadsid Karlssoni lasteaia Sipsiku rühma lapsed ja õpetajad sammud Suur-Kaare bussipeatusse. Nad sõitsid Männimäele, kus kohtusid mõnusa jahimehe Andero Tangiga. Jahimees pidas oma sõna - lubades kohale tulla ilma püssita, kuid koeraga. Kohtumine oli väga lahe. Iga laps sai jahimeest aidata asjade tassimisel: kes sai loomanaha, kes pardivile, kompassi, seljakoti, kopra näritud oksa või muu vajaliku asja. Teekond metsa võis alata.


Väikses metsatukas palkide peal istudes rääkis Andero oma kuulajaskonnale lähemalt loomadest: näiteks karust, hundist, rebasest, koprast, kährikust. Koos vaadeldi ja katsuti loomade nahku ning teisi kaasavõetud asju. Lapsed kuulasid huviga, sest, tõele au andes, esineja lähenemisnurk oli hoopis teine kui lasteaia tegevustes tavaliselt.

Foto: M. Pukk

Lapsed said kätt proovida, milline tunne on olla karu, kes oma piirkonda märgistab. Karud tõusevad kahele käpale ja tõmbavad esimeste käppadega kriime puule. Tuleb järgmine karu, kes mõõdab, kui suur oli eelmine piirkonda märgistanud karu. Kui tema käpad ei ulatu eelmise karu tõmmatud kriimudeni, siis tuleb tal piirkonnast ära minna, sest on esimesest karust nõrgem. Teadmiste kinnistamiseks näitas Andero kaasavõetud pildimaterjali ning lapsed arvasid ära, kes on pildil.

Foto: M. Pukk

See polnud veel kõik. Andero rääkis, kuidas ta metsas käis ja põdrasarved leidis. Mees lõikas need väikesteks seibideks ning tõi kaasa. Iga laps sai valmistada endale uhke põdrasarvest kaelaehte.

Vaikselt hakkaski kätte jõudma aeg bussi peale minna. Enne seda tutvusid lapsed lähemalt jahitarvikutega, eriti pakkusid huvi pardiviled, binokkel, kõrvaklapid, raadiosaatjad ja rebasenahk. Tegime metsa ääres veel ühispildi ning andsime jahimehele edasi suured tänusõnad koos väikese Sipsikuga. Andero arvas, et tema kõige suurem tasu on see, kui ta suutis lastesse istutada natukenegi loodusearmastust. Meie võime kinnitada, et see tal õnnestus!

Väsinud lapsed istusid bussi ning võtsime suuna Suur-Kaare peatusesse, et lasteaias süüa, puhata ning muljeid vahetada. Oli see vast ennelõuna!

Marika Pukk ja Kaja Paul 

Sipsiku rühma õpetajad

Viljandi Lasteaed Karlsson