„Väikesest
õhku visatud idée pojukesest saab
kõik alguse...” ja sinna tuleb juurde ja juurde...”
Nii
see on!
Kogu
lugu sai alguse TEL suvekoolis, kus kogunevad kokku tublid, tegusad
ja ettevõtlikud lasteaednikud. Mina, kes taaskord fotografeerisin
liikusin siia sinna. Sirle ja Merike arutasid, et teeks koos ühe
ettevõtmise ja kogemata jäi mulle see kõrvu. Nagu ma olen, tegin
koheselt ettepankeku ka osaleda selles huvitavas ettevõtmises.
Naised olid nõus ja nii me otsustasimegi, et kui sügisel tööle
lähme paneme kindlad plaanid paika ja teeme ära.
Nii
see siis juhtus, et 19. septembri hommikul sõitis Mesimummu lasteaia
juurde buss. 4-5 aastased lapsed Õiemesila rühmast koos mesilase,
oina, jänese ja põrsaga astusid bussi, et võtta suund Midrimaa
poole. Seal juba ootasid neid teised samaealised lapsed Kullerkupu
rühmast koos notsu, karu ja hiirega.
Nüüd
oli buss sõiduks loomi ja lapsi täis ning võiski võtta suuna
Ramsi lasteaia poole. Oh seda elevust, sest mis täpselt seal ees
ootab ei teadnud lapsed aga täpselt veel loomadki. Tarukese lasteaia
juures ootasid meid rebane, jänes, kass, koer koos Sajajalgsete
rühma lastega. Kui saime ennast bussist välja pakitud tervitasid
meid loomad, kes kutsusid kõiki staadionile.
Ühistantsimine
viis selleni, et loomad tegid ettepaneku sportida. Jänes küll
proovis sportimisest kõrvale vingerdada tuues põhjuseks, et maal on
hea olla värske õhk ja tahaks lihtsalt olla, kuid seekord see läbi
ei läinud. Otsus tehtud, et teeme üheskoos sporti. Karu ettepanekul
ja rebase eestvedamisel loositi välja iga rühma alguspunkt. Korraga
tuli staadionile saata kuuskümmend 4-5 aastast last nii, et välja
ei tuleks paras puder ja kapsad. Signaal see andis märku, et nüüd
tuleb hakata kõigil tegutsema.
Sead
suundusid saapaviskele, jänes ja koer olid abiks täpsusvisete
juures, karu ja oinas sehkendasid teatejookus, rebane ja jänes
abistasid lapsi takistusraja juures. Seega käis tõeline tegutsemine
ja mängimine, et ikka oleks lõbus ja võidaks sport 😃

Saladuslikult oli metsavana laotanud loomade sabad künakale. Nüüd said lapsed olla loomad ja ühisliikumismäng võis alata. Oi-oi kui tore oli vaadata, kuidas kõik sebisid ringi ajades sabasi taga nii kuis jaksasid.
Tore,
kuid iga pidu saab kord otsa. Lõppes see mõnusa ühistantsuga koos
loomade ja lastega. Seekord oli vaatamist ka Ramsi kohalikul rahval.
Mäetäis tantsivaid loomi on juba vaatamisväärsus omaette. Lastele
preemiaks kotitäis õunu, diplom ja uhke karikas, mis jäävad
meenutama seda päeva pikaks ajaks.
Tore
oli kohata vanu sõpru ja saada uusi, kuid peamine ET MEIL OLEKS
TORE! Ja seda see ettevõtmine oligi.
Suur
tänu Sirle Sillaots ja Merike Rannala, et teie mõttest sai teoks
lahe üritus.
Tänan
aktiivseid eestvedajaid, osalejaid ja fotograafe:
Ramsi
Tarukese lasteaiast – Laana, Eve ja Marleen.
Mesimummu
lasteiaist – Silvi, Kertu, Lea, Karit.
Midrimaa
lasteiast – Katrin, Urve, Annika, Margit.
Inga
Jürgens Midrimaa lasteaiaõpetaja.